1. Sissejuhatus (5 min):
– Juhendaja selgitab isiklike õpieesmärkide olulisust keeleõppes.
– Tutvustatakse SMART-eesmärkide põhimõtet (Spetsiifiline, Mõõdetav, Ajaliselt piiritletud, Realistlik, Tähenduslik).
SMART eesmärkide tutvustamine erinevate emakeeltega A1 taseme eesti keele õppijatele on väljakutse. Siin on mõned ideed, kuidas seda teha lihtsalt ja arusaadavalt:
1. Kasuta visuaale: Joonista tahvlile või näita pilte, mis illustreerivad iga SMART põhimõtet.
2. Lihtsusta sõnavara: Kasuta väga lihtsaid sõnu ja lühikesi lauseid.
3. Kasuta kehakeelt: Näita žestidega iga põhimõtte tähendust.
4. Too praktilisi näiteid: Kasuta igapäevaseid olukordi, mis on kõigile tuttavad.
5. Korda ja kinnista: Korda põhimõtteid mitu korda erinevatel viisidel.
Näiteks võiksid SMART põhimõtteid tutvustada nii:
S – Selge (näita sõrmega silmadele): “Ma näen oma eesmärki.”
M – Mõõdetav (näita mõõdulinti või joonlauda): “Ma saan oma eesmärki mõõta.”
A – Ajastatud (näita kella): “Mul on aeg, millal eesmärk peab valmis olema.”
R – Realistlik (näita pöialt üles): “Ma saan seda teha.”
T – Tähtis (aseta käsi südamele): “See on mulle tähtis.”
Siin on lihtne näide, kuidas SMART eesmärke saab rakendada eesti keele õppimisel:
1. Selge: “Õpin 50 uut eesti keele sõna.”
– Selgitus: See on täpne ja arusaadav eesmärk.
2. Mõõdetav: “Saan testis vähemalt 40 sõna õigesti.”
– Selgitus: Saame täpselt mõõta, kui palju sõnu on õpitud.
3. Achievable (Saavutatav): “Õpin 10 sõna nädalas.”
– Selgitus: See on realistlik kogus, mida õppida.
4. Realistlik: “Need on tavalised, igapäevased sõnad.”
– Selgitus: Sõnad on kasulikud ja sobivad A1 tasemele.
5. Tähtajaline: “Teen seda 5 nädala jooksul.”
– Selgitus: Meil on kindel ajavahemik eesmärgi saavutamiseks.
Seda näidet saab õpetaja tahvlile joonistada või projektoriga näidata. Iga punkti juures võib õpetaja kasutada lihtsat žesti või pilti, et ideed visualiseerida.
/
2. Eneserefleksioon (5 min):
– Osalejad mõtisklevad individuaalselt:
* Miks nad soovivad eesti keelt õppida?
* Milliseid olukordi nad näevad enda jaoks eesti keele kasutamiseks?
* Millised on nende praegused tugevused ja nõrkused keeleõppes?
3. Eesmärkide sõnastamine (5 min):
– Osalejad kirjutavad individuaalselt 2-3 konkreetset eesmärki kursuse lõpuks.
– Näited:
* “Suudan pidada 5-minutilise vestluse eesti keeles igapäevastel teemadel.”
* “Oskan lugeda ja mõista lihtsamaid eestikeelseid uudiseid.”
* “Suudan kirjutada 100-sõnalise kirja oma igapäevaelust.”
4. Paaristöö: Eesmärkide arutelu (5 min):
– Osalejad jagavad oma eesmärke paarilisega.
– Nad annavad üksteisele tagasisidet eesmärkide realistlikkuse ja konkreetsuse osas.
5. Tegevuskava koostamine (10 min):
– Osalejad koostavad iga eesmärgi jaoks lihtsad tegevussammud.
– Näide:
Eesmärk: “Suudan pidada 5-minutilise vestluse eesti keeles igapäevastel teemadel.”
Tegevused:
1. Õpin iga päev 10 uut sõna igapäevastel teemadel.
2. Vaatan kord nädalas 15-minutilist eestikeelset videot.
3. Harjutan vestlust iga nädal 10 minutit keeleõppe partneriga.
6. Kokkuvõte ja jagamine (5 min):
– Mõned vabatahtlikud jagavad oma eesmärke ja tegevusplaane grupiga.
– Juhendaja annab üldist tagasisidet ja soovitusi.
Lisaideed:
– Osalejad võiksid kirjutada oma eesmärgid ja tegevusplaanid spetsiaalsele vormile või õpipäevikusse.
– Juhendaja võiks julgustada osalejaid oma eesmärke regulaarselt üle vaatama ja vajadusel kohandama.
– Võiks luua süsteemi, kus osalejad saavad oma edusamme jälgida ja tähistada.
See tegevus aitab osalejatel seada selged ja realistlikud eesmärgid, mis motiveerivad neid kogu kursuse vältel. See annab neile ka konkreetse tegevuskava, mille järgi oma õppimist planeerida.