1. Sissejuhatus (2 min):
– Juhendaja selgitab refleksiooni olulisust õppeprotsessis.
– Tutvustatakse refleksiooni struktuuri ja eesmärke.
2. Individuaalne mõtisklemine (5 min):
– Osalejad mõtlevad järgmistele küsimustele:
* Miks ma otsustasin eesti keelt õppida?
* Mida ma loodan selle kursuse jooksul saavutada?
* Millised on minu suurimad hirmud või kahtlused?
* Kuidas ma plaanin ennast motiveerida rasketel hetkedel?
3. Kirjalik refleksioon (5 min):
– Osalejad kirjutavad lühikese refleksiooni, vastates eelnevatele küsimustele.
– Juhendaja rõhutab, et see on isiklik refleksioon ja ei pea olema keeleliselt perfektne.
4. Väikestes gruppides jagamine (5 min):
– Osalejad jagatakse 3-4-liikmelistesse gruppidesse.
– Iga osaleja jagab oma peamisi mõtteid grupiga.
– Teised kuulavad ja võivad esitada toetavaid küsimusi.
5. Ühine arutelu (3 min):
– Juhendaja küsib, millised olid kõige levinumad ootused ja eesmärgid.
– Arutatakse, kuidas kursus saab neid ootusi täita.
6. Eesmärkide visualiseerimine (5 min):
– Osalejad joonistavad või kirjutavad oma peamise eesmärgi kursuse jaoks suurele paberile.
– See võib olla sõna, pilt või lühike lause.
7. Kokkuvõte ja järgmised sammud (2 min):
– Juhendaja võtab refleksiooni kokku ja rõhutab, kui oluline on oma eesmärke meeles pidada.
– Osalejaid julgustatakse oma kirjalikku refleksiooni ja visualiseeritud eesmärki hoidma nähtaval kohal, et see neid motiveeriks.
Lisaideed:
– Luua “eesmärkide sein”, kuhu kõik osalejad saavad oma visualiseeritud eesmärgid üles panna.
– Pakkuda võimalust jagada oma refleksiooni ka kursuse veebikeskkonnas või foorumis.
– Planeerida kursuse keskpaika järelrefleksioon, et vaadata, kuidas ootused ja eesmärgid on muutunud.
See refleksioonitegevus aitab osalejatel selgitada oma motivatsiooni ja eesmärke kursuse jaoks. See loob aluse isiklikuks arenguks ja aitab neil püsida motiveerituna kogu kursuse vältel. Samuti annab see juhendajale väärtuslikku infot osalejate ootuste kohta, mis võimaldab kursust vajadusel kohandada.