1. Sissejuhatus (5 min):
– Õpetaja selgitab refleksiooni olulisust keeleõppes.
– Tutvustatakse refleksiooni struktuuri ja eesmärke.
2. Individuaalne mõtisklemine (10 min):
Õppijad kirjutavad vastused järgmistele küsimustele:
– Millised on olnud sinu 3 suurimat väljakutset eesti keele õppimisel?
– Millised on sinu 3 suurimat edusammu?
– Mis on aidanud sul väljakutseid ületada?
– Milliste aspektidega oled eriti rahul?
3. Paaristöö (5 min):
– Õppijad jagavad oma mõtteid paarilisega.
– Paarilised annavad üksteisele toetavat tagasisidet ja jagavad oma kogemusi.
4. Grupi arutelu (5 min):
– Mõned vabatahtlikud jagavad oma tähelepanekuid kogu grupiga.
– Õpetaja juhib tähelepanu ühistele väljakutsetele ja edusammudele.
5. Edasiste eesmärkide seadmine (5 min):
– Õppijad sõnastavad 2-3 konkreetset eesmärki järgmiseks õppeperioodiks, lähtudes tuvastatud väljakutsetest ja edusammudest.
Lisaideed:
1. Visuaalne refleksioon:
Õppijad koostavad oma keeleõppe teekonna “mäe”, kus tipus on nende eesmärk. Nad märgivad mäele oma väljakutsed (kivid teel) ja edusammud (puhkekohad või vaatamisväärsused).
2. Keeleõppe päevik:
Julgustage õppijaid pidama regulaarset keeleõppe päevikut, kuhu nad saavad märkida oma edusamme, väljakutseid ja tundeid keeleõppe protsessi kohta.
3. Edusammude galerii:
Looge klassiruumi või virtuaalsesse keskkonda “edusammude galerii”, kus õppijad saavad jagada oma saavutusi (nt esimene eestikeelne vestlus, loetud raamat vms).
4. Väljakutsete ületamise strateegiate ajurünnak:
Grupp koostab ühiselt nimekirja erinevatest strateegiatest, mida saab kasutada keeleõppe väljakutsete ületamiseks.
5. Keeleõppe superhero:
Õppijad kujutlevad end keeleõppe superkangelasena ja kirjeldavad oma “supervägesid” (tugevusi) ja “nõrkusi” (väljakutseid) eesti keele õppimisel.
Need tegevused aitavad õppijatel paremini mõista oma keeleõppe protsessi, suurendada enesekindlust ja seada realistlikke eesmärke edasiseks õppimiseks.